ICY0004 ITSPEA

Kas tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline? Minu meelest ei saa tehnoloogiate kohta öelda, et need on juba iseenesest eetilised või ebaeetilised. Pigem sõltub asi sellest, milleks ja kuidas neid kasutatakse. Näiteks krüpteerimine võib olla väga hea asi, kuna see kaitseb inimeste privaatsust, (riigi)saladusi ja tavalist suhtlust. Samas saab sama krüpteerimist kasutada ka kuritegevuse varjamiseks. Seetõttu oleks väga imelik öelda, et krüpteerimine ise on eetiline või ebaeetiline, vaid eetilisuse hinnang tekib pigem inimeste kasutusviisi, eesmärgi ja mõju järgi. Pigem tegu halli alaga Isiklikult ütleks, et selline hall ala ongi kõige tavalisem, kus see sõltub erinevatest omadustest ja kasutusest. Näiteks näotuvastust võib kasutada kadunud inimeste leidmiseks või ligipääsu turvalisemaks tegemiseks, aga samas võib see muutuda jälgimisühiskonna tööriistaks. Tehisintellekt võib aidata arstil haigust märgata, aga võib ka teha kallutatud otsuseid, kui andmed või süsteemi ...

Just for Fun: The Story of an Accidental Revolutionary -  Linus Torvalds , David Diamond Just for Fun: The Story of an Accidental Revolutionary oli läbinisti väga huvitav raamat, mis andis väga huvitava vaate Linus Torvaldsi elust seestpoolt, mis väljapoole muidu ei pruugi paista ning ka Linuxi projekti algusloost, mis on tänapäevaks kasvanud tohutult suureks operatsioonisüsteemiks, ilma milleta tänapäeva IT süsteemid ei toimiks nii nagu need toimivad. Nii on hästi näha, kuidas üks tehniline projekt võib alguses sündida ilma suure plaanita ja vaid soovist õppida, aga hiljem kasvada nii suureks, et see mõjutab tervet maailma ning hakkab negatiivselt mõjutama ka Linus-t, kes ei soovinud sattuda selle projekti esindusisikuks. Samas ei ole see kirjutatud nagu kuiv tehnikaajalugu, vaid pigem nagu üsna vabalt jutustatud elulugu, kus Torvalds ei püüa ennast väga suureks kangelaseks kirjutada. Raamat on Torvaldsi ja David Diamondi ühistöö ning keskendub nii Linuxi kerneli arengule kui...

Meshtastic ja Meshcore Alles hiljaaegu leidsin ägeda tarkvara, mida olen hakanud kasutama, milleks on Meshtastic ja MeshCore. Need erinevad mõneti, kuid ikkagi põhiline point on neil mõlemal sama, et luua mesh võrk, kus inimesed saaksid omavahel ilma taristuta suhelda. See ka seetõttu üks näide sellest, kuidas raadioside võib tänapäeval jälle huvitavaks muutuda. Esmapilgul näib tegu olevat mingite hobividinatega, kuid tegelikult on tegu palju huvitavama mõttega, kus väikeste LoRa seadmete vahel saab lihtsasti sõnumeid saata, sõltumata võrgust, luues pikamaa off-grid suhtluskanaleid olukorraks, kus tavalist internetti või mobiilside taristut ei ole. Minu jaoks on asja eriti huvitavaks teinud see, et see ei ole ainult teoreetiline projekt kuskil GitHubis, vaid Eestis on selle ümber juba päris kommuun tekkinud Discordis raadiosidehuviliste hulgas. Selle kohta info on koondatud ka EstMesh lehele, kust on võimalik leida infot kuidas oma seadmeid seadistada, kui ka eri infot teiste seadmete ...

Mugav teenus ei ole tavaliselt tasuta Mugavad digiteenused tunduvad kasutaja jaoks tihti tasuta, kuid tegelikult makstakse nende eest enamasti andmetega. Näiteks Google, YouTube, Facebook ja ka muud erinevad veebilehed teevad enamasti kasutamise lihtsaks sellega, et mäletavad muuhulgas kasutaja eelistusi, otsinguid, asukohti ja ka varasemat käitumist. Selle tulemusena on teenus kasutaja jaoks mugavam ja personaalsem, aga samal ajal tekib kasutaja kohta üpriski detailne profiil. Minu meelest ongi siin põhiprobleem selles, et inimene ei taju alati, kui palju infot ta enda kohta ära annab, sest nõustumisaknad ja privaatsustingimused on enamasti ebamugavad ning liiga pikad. Euroopa Liidu juhistes on küll selgelt öeldud, et osa küpsiste kasutamiseks on vaja kasutaja nõusolekut, kuid praktikas muutuvad need aknad tihti lihtsalt tüütuks formaalsuseks. Seetõttu vajutatakse enamasti lihtsalt "Nõustu" nupul ja minnakse oma eluga nii edasi. Samas ei saa ka öelda, et andmete kogumine ole...

AI kui abivahend või tee õppimisest mööda hiilimiseks? AI kasutamine on mu meelest viimase aja leiutis, millest on kujunenud üsna hea näide sellest, kuidas uus tehnoloogia ei ole iseenesest ei hea ega halb, vaid küsimus pigem selle osas, kuidas seda kasutatakse. Näiteks kui tudengid küsivad tehisintellektilt mingi mõiste lihtsamat seletust, lastakse kontrollida enda kirjutatud koodi üldist loogikat või kogub selle abil mõtteid teksti ülesehituseks, siis võiks seda lugeda umbes samasuguseks abivahendiks nagu otsingumootorit või õigekirjakontrolli. Samas kui kogu kodutöö lastakse lihtsalt LLM-il valmis kirjutada, siis on õppimise mõttes sellest üsna vähe kasu, kuna tulemus võib küll paberil olemas olla, aga inimene ise ei pruugi teemast rohkem aru saada. Minu seisukoht Isiklikult on AI minu jaoks õppetöös väga hea tööriist, kuna see hoiab tohutult aega kokku ja lubab aega kulutada otstarbekamalt. Näiteks keerulisemate teemade puhul annab AI tihtipeale häid ideid, pakub lihtsamaid seletus...

Andmepüük: miks tulemüür ei aita, kui inimene vajutab valel lingil? Andmepüük on minu meelest üks viimase aja kõige ebameeldivamaid IT-turvariske, mida nii tööl kui eraelus on pidevalt tunda ja on ka mul kuidagi väga südamel(nagu postituse pikkus võib ära näidata), kuna see ei sõltu ainult sellest, kas süsteemis on mõni turvaauk, vaid sellest, kas inimene jääb uskuma talle saadetud kirja, sõnumit või kõne. Piisab vaid sellest kui inimene on väsinud või teeb mõnd liigutust nö automaatrežiimil. Ka RIA 2026. aasta küberturvalisuse aastaraamatus on 2025. aastat nimetatud pettuste aastaks, kus hinnati kelmide pettuste kahjudeks kokku 29 miljonit eurot. See näitab päris hästi, et tegu ei ole mingi väikese "kahtlaste e-kirjade" probleemiga, vaid pigem igapäevase kelmide ründemudeliga. Näiteks võib töötaja saada M365 parooli aegumise teate, ülemuselt kiireloomulise maksekorralduse või panga klient panga nimel lingi, kuhu ta usalduslikult sisestab oma andmed.  KAPO 2025-2026 aastaraam...

Copy Fail ja Dirty Frag kui näide Linuxi turvariskidest Linuxit peetakse tihti üsna turvaliseks ja stabiilseks süsteemiks, aga Copy Fail ja Dirty Frag on minu meelest head näited sellest, miks see ei tähenda, et süsteem ise kuidagi automaatselt ohutu oleks. Mõlemad vead on seotud Linuxi kerneliga ja lubavad kohalikul kasutajal mööda minna katsemeetmetest ja saada root kasutajaks, mis ei tohiks võimalik olla. See ei ole sama asi nagu suvaline internetist tulev rünnak, sest ründajal peab üldiselt juba mingi ligipääs masinale olema, aga samas on see päris tõsine probleem serverites, jagatud keskkondades ja pilvesüsteemides, kus üks nõrk kasutajakonto võib tähendada palju suuremat kahju. Ka virtualiseerimisplatvormidel nagu Docker ja Kubernetes võivad need kujutada ohtu, kuna tavaliselt käivitatakse rakendusi just tavakasutaja õigustega ja isoleeritult, et neil poleks suurt mõju süsteemidele, kuid neid nõrkusi kasutades suureneb oht, et uuendamata teenuse kaudu võidakse üle võtta server, m...

Vanemad tehnoloogiad ikka kasutusel Vanad tehnoloogiad, mis ei sure ära, on minu meelest hea näide sellest, et tehnoloogias ei võida alati kõige uuem lahendus. Tihti jääb alles hoopis see, mis on odav, töökindel ja millega inimesed või süsteemid on juba harjunud. Näiteks SMS ja e-post ei ole enam ammu kõige moodsamad suhtlusviisid, aga neid kasutatakse ikka, sest need töötavad peaaegu igal pool ja ei eelda, et kõik kasutajad oleksid ühe konkreetse äpi või platvormi küljes. Kas nostalgia mängib rolli vanade tehnoloogiate taasilmnemisega? Tavakasutaja jaoks tundub faks juba ammu surnud tehnoloogiana, aga tegelikult elab see edasi tänapäeval näiteks VoIP lahenduste kaudu. SIPcord on hea näide sellest, kuidas vana tehnoloogia on toodud uue generatsiooni kätte ning iidne tehnoloogia on nostalgia kaudu ühendatud tänapäevase Discordi suhtlusplavormiga ja seega on see kolinud lihtsalt uuema võrgu peale. Nii on võimalik vanu mälestusi uuesti läbi uue tehnoloogia meelde tuletada ning anda neile ...

IT-tugilahenduste otsustamine Eestis Minu meelest tuleks erivajadustega inimestele mõeldud IT-tugilahendusi käsitleda pigem ikkagi nende jaoks mõeldud abivahendina, mitte tavalise IT-seadmena, kuna ekraanilugeja, eriklaviatuur või punktkirjaseade ei ole nende jaoks nagu erivajaduseta inimeste jaoks monitor või hiir vaid need lehendused võivad inimese jaoks olla ainus viis arvutit kasutada. Ehk siis otsuste puhul peaks tehniline pool jääma IT-valdkonna pädevusse , sest seadmed ja tarkvara peavad päriselt töötama, ühilduma ja olema ka turvalised , aga vajaduse hindamine ja toetamine pigem sotsiaalvaldkonna alla, kuna lõppkokkuvõttes ei ole küsimus mitte seadme ostmises, vaid inimese toimetuleku, õppimise ja töötamise võimaldamises ja sellele kaasa aitamises. Kas, kui palju ja kuidas peaks selle soetamist rahastama? Kui lahendus on inimese õppimise, töötamise või igapäevase suhtlemise eelduseks, peaks riik seda olulisel määral toetama. Kallimate lahenduste puhul ei ole mõist...

Positiivne näide kasutatavusest veebis Kasutatavus tähendab seda, kui lihtne, kiire ja meeldiv on kasutajal veebilehte või rakendust kasutada. On oluline, et teenus teeb seda, mida kasutajal vaja on. Üheks väga positiivseks nähtuseks veebis, mis minu jaoks teeb veebilehtede kasutamist palju paremaks ja mugavamaks on filtrid ja sorteerimine veebilehtedel.  Näiteks suurtes e-poodides on kasulik, kui saab filtreerida tooteid nende omaduste järgi, seeläbi vähendades kasutajate koormust ja ka aega, mis muidu kuluks veebist toodete otsimise peale. Kui näiteks uut telefoni otstes on enamustes veebipoodides võimalik filtreerida mingite funktsioonide baasil, et leida just endale sobiv telefon, siis on ka veebilehti(kohe tuleb pähe Ebay ja Aliexpress), kus mu meelest oleks tarvis sellist funktsionaalsust edendada. Negatiivne näide kasutatavusest veebis Samas negatiivse poole pealt tooks välja eri veebipoodides aina enam silma hakkava mustri, kus on muudetud kohustuslikuks konto loomine ostu ...

Ubuntu kui  tarkvara arendusmudel Ubuntu Linux on minu meelest hea näide sellest, kuidas vaba tarkvara ei tähenda ainult vabatahtlike arendajate panuse peale lootma jäämist või seda, et äripool üldse puudub. Selle taga on tegelikult olemas üsna selge arendusmudel ja ka toimiv ärimudel. Ubuntu ei ole selline projekt, mis tehakse valmis ja siis lihtsalt jäetakse seisma, vaid seda arendatakse pidevalt edasi, nii luues vägagi populaarse ja rohkesti kasutatud toote. Sel ajal, kui üks versioon jõuab kasutajani, on järgmine versioon juba töös. Ütleks selle kohta, et see on antud juhul vägagi hea lahendus, sest nii jõuavad parandused ja uuendused kasutajani loomulikult ning tarkvara ei jää ajale jalgu. Samas tähendab selline pidev arendus ka seda, et keegi peab kogu asja koos hoidma, sest muidu läheks selline suur projekt üsna kiiresti ja kergelt väga segaseks ja keerukaks hallata. Ubuntu puhul ongi see roll suuresti täidetud Canonicali poolt, kes aitab arendust, väljalaskeid ja ka kogu ül...

Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright Üldiselt saab öelda, et suur osa Mogleni hinnangutest on 20 aastaga täppi läinud, aga siiski päris mitte nii, nagu tema seda 1999 aastal ette kujutas. Tal oli õigus selles, et vaba tarkvara ei ole jäänud väikeseks nähtuseks, vaid on muutunud väga oluliseks osaks IT ühiskonnas. Samuti läks täppi tema mõte, et digitaalne võrk muudab kunagist levi- ja omandiloogikat väga tugevasti. Samas ei ole ka tema kõik ennustused läinud täppi. Näiteks autoriõiguse kadumise asemel on see vaid muutunud ja ühiskonna ja seaduslikul tasemel endiselt oluline. Üldiselt võiks öelda, et Moglen tabas muutuste suunda küll suuresti õigesti, aga tema järeldused näiteks autoriõiguse hääbumisest olid natuke liiga äärmuslikud. Kõige paikapidavam Mogleni väide Minu arvates kõige paikapidavamaks Mogleni väiteks võiks lugeda seda , et vaba tarkvara võib olla tugev ja toimiv alternatiiv omanditarkvarale. See tundus 1999. aastal paljudele ilmselt liiga op...

  Steve Jobs Ma arvan, et üheks parimaks rahvusvaheliseks näiteke teavitaja/suhtleja poolest võiks kutsuda Steve Jobs-i, kuna ta oli üheks eestvedajaks paljudele uutele tehnoloogiatele, mida aitas tohutult kaasa tema oskus seadmeid suuremale avalikkusele presenteerida. Ta tegi keerulised tehnoloogiad inimestele kergesti arusaadavaks ja ka neile atraktiivsel viisil, luues sellega tehnoloogiasektoris suurema tugipunkti, kust nad said edasi areneda.  Tema esitlused polnud vaid info edastamine vaid väga hoolikalt läbimõeldud  lugu, mis aitas klientidel mõista toodete väärtust ja ka tähendust. Ta oskas valida, millal ja millist infot ta jagas ehk lõi selge narratiivi, mis sidus Apple'i brändi tehnoloogia ja hea kasutajakogemusega. Tihti oli toote esitlustel ekraanil vaid tähtsaim info nagu toode ja selle hind, mis võimaldas klientide tähelepanu hoida ja sellega oma sõnumit paremini kõigile meelde jätta. Dan Price Üheks heaks juhiks võiks lugeda näiteks Dan Price'i, kuna k...

Ärivaraline litsents Äritarkvaralise litsentsi suurim eelis ettevõtluses on see, et kontroll jääb läbinisti koodi looja kätte. Seda on lihtne turul monetiseerida, seetõttu on ka tihtipeale ärimudel selge ja arusaadav, kuna tulu teenitakse Software as a service või litsentside müügi pealt. Hea kasutada, kui eesmärgiks on maksimeerida kasumlikkus ning hoida kontrolli oma toote üle näiteks konkurentsis püsimiseks. Samas tähendab see ka seda, et kasutajate jaoks ei pruugi koodi kasutamine olla atraktiivne, kuna suletud lähtekoodi tõttu ei nähta koodi sisse, mistõttu peavad kasutajad usaldama koodi kirjutajat. Ka koodi innovatsioon kannatab, kuna koodi areng on sõltuv ettevõtte arendusmeeskonnast, kes koodi omab. GNU GPL GNU GPL annab õiguse koodi kasutada, uurida, muuta ja edasi levitada, toetades juba litsentsi tasemel  avatud tarkvara arengut. Samuti sunnib see litsents tuletatud koodi levitama sama litsentsi alusel(nö pärib tuletatud kood ka sama litsentsi), mis annab sellele k...

Intellektuaalomandimudeli komponent, mis toimib hästi Tarkvara litsentse võks pidada üheks hästi toimivaks intellektuaalomandi komponendiks. Kuigi paljud ettevõtted hoiavad oma lähtekoodi suletuna, kaitsmaks oma ärimudelit ja konkurentsieelist, tuleb litsentside tegelik tugevus esile just avatud lähtekoodiga tarkvara puhul. Selle asemel, et iga kasutus- või arendusjuhtumi jaoks eraldi autorilt luba küsida, toimub koostöö litsensiga eelnevalt määratletud ja selgelt sõnastatud tingimuste alusel. Keelamise asemel võimaldab selline lähenemine suuremahuliste projektide arengut, kus igaüks saab panustada kas koodi täiendamise või vigade parandamise kaudu. Litsents kaitseb samal ajal nii autorit kui ka kasutajat. Autor säilitab kontrolli oma töö kasutustingimuste üle, samuti on seeläbi kaitstud ka kasutaja õigused, kuna hiljem ei saa vaidlustada tegevusi, mille autor on litsentsiga varasemalt lubanud. See loob selge keskkonna, kus osapooled teavad täpselt oma õigusi ja kohustusi. Selline läbi...

V. Shea netiketikäsk, mis on sama tähtis kui 1990-ndatel Sama tähtsaks on jäänud või isegi tähtsamaks saanud "Austa teiste inimeste privaatsust", sest privaatsuse rikkumine on tänapäeval palju lihtsam ja selle tagajärjed on palju suuremad. Samas on ka inimeste privaatsusest aina enam internetimaailmas saanud asi, mille kallale aina rohkem kiputakse. Paljud veebiplatvormid koguvad kasutajate kohta järjest rohkem andmeid ning privaatsuse rikkumine on muutunud osaliselt ka ärimudeliks. Kui 1990. aastatel tähendas see privaatsuse austamine eelkõige teise inimese e-kirjade lugemist või failide/konto kallale minekut, siis nüüd hõlmab privaatsus kõiki internetis paiknevaid teenuseid. Ühe inimese eraelu võib kergelt sattuda väga suure hulga võõraste ette. Samuti ei piirdu privaatsuse rikkumine enam ainult otsese teise inimese postkasti piilumisega, vaid võib toimuda nii ekraanipiltide jagamise, vestluste salaja salvestamise või isikuandmete hooletu avaldamise kaudu. Seega on see käsk...

Paistab, et see artikkel on jäänud draft olekusse. Eestis jälgimiskapitalism ja digiaedik. Eesti on küll aastatega muutunud üheks tuntuimaks digiriigiks, kus paberi määrimist on aina vähem ning enamus tegevusi riigiga seotult saab ära teha digitaalselt, kus iganes soov võiks kodanikel olla. Riigi E-teenused on internetimaailmas kaasa toonud Eesti ühiskonnas kindlasti märkimisväärse efektiivsuse kasvu, protsessid, mis varem võtsid kaua aega, on nüüdseks tehtud paari kliki kauguseks tegevuseks. Samas pole peidus ka jälgimiskapitalism, kus inimeste tegevusi digitaalmaailmas kasutatakse aina enam ära kommertseesmärkideks, et seeläbi ettevõttele tulu luua. Pole kadunud ka digiaedik, kus kasutajate tegevus on sunnitud platvormide süsteemidesse, mis aina koguvad ning hiljem analüüsivad iga digitaalset jälge, et mida kasutaja süsteemis tegi. Esmapilgul võib inimestele tunduda, et neil on vabad käed otsustamaks, mida nad teha soovivad, kuid ikkagi põhjalikumalt vaadates sunnitakse inimesi oma s...

Washington Post Ühe meediakanalina, kus on suurel kohal uus meedia, võiks esile tuua näiteks Washington Post ajalehe. 1877 aastal alguse saanud paberajalehest on ajaga saanud platvorm, mis tänapäeval on oma fookuse seadnud digitaalsetele platvormidele. Nende sisu on üldiselt platvormile spetsiifiline. Kui veebilehel näidatakse pikkasid uudisartikleid, siis videoedastusplatvormidel nagu YouTube ja TikTok on hoopis teistsugune sisu, mis püüab tähelepanu konkreetsete ja põhjalike uudislugudega.  Selliste sotsiaalmeedia videolugudega tuuakse esile ajakirjanikud, kes toovad oma loo esile personaalselt ning läbimõeldult. See annab neile usaldusväärsuse ning ka muudab neid konkurentidest tugevamaks. Oma veebilehel olevate maksumüüride tõttu võimaldavad sellised lahendused igalühel olla nende uudistega kursis. Samas tähendab see, et nende uudistekanalid on ka seetõttu tugevalt sõltuvad sotsiaalmeedia algoritmidest. Daily Mail Samas uueks meediakanaliks, mis on märksa lahjem kui enda põhika...

Piiparid Enne veebi ja nutitelefone oli kiireks teavitamiseks olemas lihtne ja töökindel lahendus, milleks oli ja on piipar. 1980ndatel ja 1990ndate alguses kasutati seda laialdaselt nii haiglates, päästeteenistustes kui ka ärimaailmas. Seade oli lihtne: saadeti lühike numbriline või tekstisõnum ning adressaadi taskus olev seade andis helisignaali. Piipari tugevus oli selle töökindlus. See kasutas raadiosidet, aku pidas kaua ja levi oli parem kui varajastel mobiiltelefonidel. Vastata küll ei saanud, kuid kriitilise info edastamiseks sellest piisas ning see lahendas probleemi, kuna odava seadme tõttu oli lihtsam inimestega ühendust saada. Kui juba teade kohale oli jõudnud, siis teadis teine pool vajadusel vastata ning piipari edu ei piiranud saatmise võimaluse puudumine. See töökindlus on just selle põhjuseks, miks piipar pole täielikult kadunud. Ka täna kasutatakse piipareid just paljudes haiglates ja kriitilise infrastruktuuri valdkondades, sest need ei lakka töötamast ka siis, kui mo...

Tõeline revolutsioon IT-maastikul Üheks revolutsiooniks IT maastikul võiks lugeda Amazoni müügiplatvormi AWS teenust, mis kasvas algul raamatuid ja hiljem muid tooteid müüvast ettevõttest kordades suuremaks, saades tänapäeva pilvetehnoloogia alustalaks. See ei pruugi esmapilgul nii tunduda, kuid AWS tekitas revolutsiooni varasemate andmekeskuste kõrvale, kuna kui varem ettevõtete veebiteenuste majutamiseks oli ettevõttel vaja suurt taristut ning inimesi, kes seda hooldavad, siis muutis AWS suuresti ettevõtete jaoks IT kulumudelit ja ka turgu, kuna oma ettevõtte taristu püstipanekuks oli vaja vaid emaili aadressi ja krediitkaarti, millega teenuste eest maksta. Kui varem pidi ettevõtetes planeerima oma serverifarmide suurust kõige suurima kasutuse järgi(näiteks veebipoed pühade ajal) ja muul ajal kui servereid nii palju ei vajatud niisama elektri eest maksma, siis pilvetehnoloogia võimaldas ettevõtte ressursse vastavalt vajadusele skaleerida minutitega ehk läbi AWS sai võimalikuks maksta...