ICY0004 ITSPEA

Kas tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline? Minu meelest ei saa tehnoloogiate kohta öelda, et need on juba iseenesest eetilised või ebaeetilised. Pigem sõltub asi sellest, milleks ja kuidas neid kasutatakse. Näiteks krüpteerimine võib olla väga hea asi, kuna see kaitseb inimeste privaatsust, (riigi)saladusi ja tavalist suhtlust. Samas saab sama krüpteerimist kasutada ka kuritegevuse varjamiseks. Seetõttu oleks väga imelik öelda, et krüpteerimine ise on eetiline või ebaeetiline, vaid eetilisuse hinnang tekib pigem inimeste kasutusviisi, eesmärgi ja mõju järgi. Pigem tegu halli alaga Isiklikult ütleks, et selline hall ala ongi kõige tavalisem, kus see sõltub erinevatest omadustest ja kasutusest. Näiteks näotuvastust võib kasutada kadunud inimeste leidmiseks või ligipääsu turvalisemaks tegemiseks, aga samas võib see muutuda jälgimisühiskonna tööriistaks. Tehisintellekt võib aidata arstil haigust märgata, aga võib ka teha kallutatud otsuseid, kui andmed või süsteemi ...

Just for Fun: The Story of an Accidental Revolutionary -  Linus Torvalds , David Diamond Just for Fun: The Story of an Accidental Revolutionary oli läbinisti väga huvitav raamat, mis andis väga huvitava vaate Linus Torvaldsi elust seestpoolt, mis väljapoole muidu ei pruugi paista ning ka Linuxi projekti algusloost, mis on tänapäevaks kasvanud tohutult suureks operatsioonisüsteemiks, ilma milleta tänapäeva IT süsteemid ei toimiks nii nagu need toimivad. Nii on hästi näha, kuidas üks tehniline projekt võib alguses sündida ilma suure plaanita ja vaid soovist õppida, aga hiljem kasvada nii suureks, et see mõjutab tervet maailma ning hakkab negatiivselt mõjutama ka Linus-t, kes ei soovinud sattuda selle projekti esindusisikuks. Samas ei ole see kirjutatud nagu kuiv tehnikaajalugu, vaid pigem nagu üsna vabalt jutustatud elulugu, kus Torvalds ei püüa ennast väga suureks kangelaseks kirjutada. Raamat on Torvaldsi ja David Diamondi ühistöö ning keskendub nii Linuxi kerneli arengule kui...

Meshtastic ja Meshcore Alles hiljaaegu leidsin ägeda tarkvara, mida olen hakanud kasutama, milleks on Meshtastic ja MeshCore. Need erinevad mõneti, kuid ikkagi põhiline point on neil mõlemal sama, et luua mesh võrk, kus inimesed saaksid omavahel ilma taristuta suhelda. See ka seetõttu üks näide sellest, kuidas raadioside võib tänapäeval jälle huvitavaks muutuda. Esmapilgul näib tegu olevat mingite hobividinatega, kuid tegelikult on tegu palju huvitavama mõttega, kus väikeste LoRa seadmete vahel saab lihtsasti sõnumeid saata, sõltumata võrgust, luues pikamaa off-grid suhtluskanaleid olukorraks, kus tavalist internetti või mobiilside taristut ei ole. Minu jaoks on asja eriti huvitavaks teinud see, et see ei ole ainult teoreetiline projekt kuskil GitHubis, vaid Eestis on selle ümber juba päris kommuun tekkinud Discordis raadiosidehuviliste hulgas. Selle kohta info on koondatud ka EstMesh lehele, kust on võimalik leida infot kuidas oma seadmeid seadistada, kui ka eri infot teiste seadmete ...

Mugav teenus ei ole tavaliselt tasuta Mugavad digiteenused tunduvad kasutaja jaoks tihti tasuta, kuid tegelikult makstakse nende eest enamasti andmetega. Näiteks Google, YouTube, Facebook ja ka muud erinevad veebilehed teevad enamasti kasutamise lihtsaks sellega, et mäletavad muuhulgas kasutaja eelistusi, otsinguid, asukohti ja ka varasemat käitumist. Selle tulemusena on teenus kasutaja jaoks mugavam ja personaalsem, aga samal ajal tekib kasutaja kohta üpriski detailne profiil. Minu meelest ongi siin põhiprobleem selles, et inimene ei taju alati, kui palju infot ta enda kohta ära annab, sest nõustumisaknad ja privaatsustingimused on enamasti ebamugavad ning liiga pikad. Euroopa Liidu juhistes on küll selgelt öeldud, et osa küpsiste kasutamiseks on vaja kasutaja nõusolekut, kuid praktikas muutuvad need aknad tihti lihtsalt tüütuks formaalsuseks. Seetõttu vajutatakse enamasti lihtsalt "Nõustu" nupul ja minnakse oma eluga nii edasi. Samas ei saa ka öelda, et andmete kogumine ole...

AI kui abivahend või tee õppimisest mööda hiilimiseks? AI kasutamine on mu meelest viimase aja leiutis, millest on kujunenud üsna hea näide sellest, kuidas uus tehnoloogia ei ole iseenesest ei hea ega halb, vaid küsimus pigem selle osas, kuidas seda kasutatakse. Näiteks kui tudengid küsivad tehisintellektilt mingi mõiste lihtsamat seletust, lastakse kontrollida enda kirjutatud koodi üldist loogikat või kogub selle abil mõtteid teksti ülesehituseks, siis võiks seda lugeda umbes samasuguseks abivahendiks nagu otsingumootorit või õigekirjakontrolli. Samas kui kogu kodutöö lastakse lihtsalt LLM-il valmis kirjutada, siis on õppimise mõttes sellest üsna vähe kasu, kuna tulemus võib küll paberil olemas olla, aga inimene ise ei pruugi teemast rohkem aru saada. Minu seisukoht Isiklikult on AI minu jaoks õppetöös väga hea tööriist, kuna see hoiab tohutult aega kokku ja lubab aega kulutada otstarbekamalt. Näiteks keerulisemate teemade puhul annab AI tihtipeale häid ideid, pakub lihtsamaid seletus...

Andmepüük: miks tulemüür ei aita, kui inimene vajutab valel lingil? Andmepüük on minu meelest üks viimase aja kõige ebameeldivamaid IT-turvariske, mida nii tööl kui eraelus on pidevalt tunda ja on ka mul kuidagi väga südamel(nagu postituse pikkus võib ära näidata), kuna see ei sõltu ainult sellest, kas süsteemis on mõni turvaauk, vaid sellest, kas inimene jääb uskuma talle saadetud kirja, sõnumit või kõne. Piisab vaid sellest kui inimene on väsinud või teeb mõnd liigutust nö automaatrežiimil. Ka RIA 2026. aasta küberturvalisuse aastaraamatus on 2025. aastat nimetatud pettuste aastaks, kus hinnati kelmide pettuste kahjudeks kokku 29 miljonit eurot. See näitab päris hästi, et tegu ei ole mingi väikese "kahtlaste e-kirjade" probleemiga, vaid pigem igapäevase kelmide ründemudeliga. Näiteks võib töötaja saada M365 parooli aegumise teate, ülemuselt kiireloomulise maksekorralduse või panga klient panga nimel lingi, kuhu ta usalduslikult sisestab oma andmed.  KAPO 2025-2026 aastaraam...

Copy Fail ja Dirty Frag kui näide Linuxi turvariskidest Linuxit peetakse tihti üsna turvaliseks ja stabiilseks süsteemiks, aga Copy Fail ja Dirty Frag on minu meelest head näited sellest, miks see ei tähenda, et süsteem ise kuidagi automaatselt ohutu oleks. Mõlemad vead on seotud Linuxi kerneliga ja lubavad kohalikul kasutajal mööda minna katsemeetmetest ja saada root kasutajaks, mis ei tohiks võimalik olla. See ei ole sama asi nagu suvaline internetist tulev rünnak, sest ründajal peab üldiselt juba mingi ligipääs masinale olema, aga samas on see päris tõsine probleem serverites, jagatud keskkondades ja pilvesüsteemides, kus üks nõrk kasutajakonto võib tähendada palju suuremat kahju. Ka virtualiseerimisplatvormidel nagu Docker ja Kubernetes võivad need kujutada ohtu, kuna tavaliselt käivitatakse rakendusi just tavakasutaja õigustega ja isoleeritult, et neil poleks suurt mõju süsteemidele, kuid neid nõrkusi kasutades suureneb oht, et uuendamata teenuse kaudu võidakse üle võtta server, m...

Vanemad tehnoloogiad ikka kasutusel Vanad tehnoloogiad, mis ei sure ära, on minu meelest hea näide sellest, et tehnoloogias ei võida alati kõige uuem lahendus. Tihti jääb alles hoopis see, mis on odav, töökindel ja millega inimesed või süsteemid on juba harjunud. Näiteks SMS ja e-post ei ole enam ammu kõige moodsamad suhtlusviisid, aga neid kasutatakse ikka, sest need töötavad peaaegu igal pool ja ei eelda, et kõik kasutajad oleksid ühe konkreetse äpi või platvormi küljes. Kas nostalgia mängib rolli vanade tehnoloogiate taasilmnemisega? Tavakasutaja jaoks tundub faks juba ammu surnud tehnoloogiana, aga tegelikult elab see edasi tänapäeval näiteks VoIP lahenduste kaudu. SIPcord on hea näide sellest, kuidas vana tehnoloogia on toodud uue generatsiooni kätte ning iidne tehnoloogia on nostalgia kaudu ühendatud tänapäevase Discordi suhtlusplavormiga ja seega on see kolinud lihtsalt uuema võrgu peale. Nii on võimalik vanu mälestusi uuesti läbi uue tehnoloogia meelde tuletada ning anda neile ...

IT-tugilahenduste otsustamine Eestis Minu meelest tuleks erivajadustega inimestele mõeldud IT-tugilahendusi käsitleda pigem ikkagi nende jaoks mõeldud abivahendina, mitte tavalise IT-seadmena, kuna ekraanilugeja, eriklaviatuur või punktkirjaseade ei ole nende jaoks nagu erivajaduseta inimeste jaoks monitor või hiir vaid need lehendused võivad inimese jaoks olla ainus viis arvutit kasutada. Ehk siis otsuste puhul peaks tehniline pool jääma IT-valdkonna pädevusse , sest seadmed ja tarkvara peavad päriselt töötama, ühilduma ja olema ka turvalised , aga vajaduse hindamine ja toetamine pigem sotsiaalvaldkonna alla, kuna lõppkokkuvõttes ei ole küsimus mitte seadme ostmises, vaid inimese toimetuleku, õppimise ja töötamise võimaldamises ja sellele kaasa aitamises. Kas, kui palju ja kuidas peaks selle soetamist rahastama? Kui lahendus on inimese õppimise, töötamise või igapäevase suhtlemise eelduseks, peaks riik seda olulisel määral toetama. Kallimate lahenduste puhul ei ole mõist...