ICY0004 ITSPEA

Just for Fun: The Story of an Accidental Revolutionary -  Linus Torvalds , David Diamond Just for Fun: The Story of an Accidental Revolutionary oli läbinisti väga huvitav raamat, mis andis väga huvitava vaate Linus Torvaldsi elust seestpoolt, mis väljapoole muidu ei pruugi paista ning ka Linuxi projekti algusloost, mis on tänapäevaks kasvanud tohutult suureks operatsioonisüsteemiks, ilma milleta tänapäeva IT süsteemid ei toimiks nii nagu need toimivad. Nii on hästi näha, kuidas üks tehniline projekt võib alguses sündida ilma suure plaanita ja vaid soovist õppida, aga hiljem kasvada nii suureks, et see mõjutab tervet maailma ning hakkab negatiivselt mõjutama ka Linus-t, kes ei soovinud sattuda selle projekti esindusisikuks. Samas ei ole see kirjutatud nagu kuiv tehnikaajalugu, vaid pigem nagu üsna vabalt jutustatud elulugu, kus Torvalds ei püüa ennast väga suureks kangelaseks kirjutada. Raamat on Torvaldsi ja David Diamondi ühistöö ning keskendub nii Linuxi kerneli arengule kui...

Meshtastic ja Meshcore Alles hiljaaegu leidsin ägeda tarkvara, mida olen hakanud kasutama, milleks on Meshtastic ja MeshCore. Need erinevad mõneti, kuid ikkagi põhiline point on neil mõlemal sama, et luua mesh võrk, kus inimesed saaksid omavahel ilma taristuta suhelda. See ka seetõttu üks näide sellest, kuidas raadioside võib tänapäeval jälle huvitavaks muutuda. Esmapilgul näib tegu olevat mingite hobividinatega, kuid tegelikult on tegu palju huvitavama mõttega, kus väikeste LoRa seadmete vahel saab lihtsasti sõnumeid saata, sõltumata võrgust, luues pikamaa off-grid suhtluskanaleid olukorraks, kus tavalist internetti või mobiilside taristut ei ole. Minu jaoks on asja eriti huvitavaks teinud see, et see ei ole ainult teoreetiline projekt kuskil GitHubis, vaid Eestis on selle ümber juba päris kommuun tekkinud Discordis raadiosidehuviliste hulgas. Selle kohta info on koondatud ka EstMesh lehele, kust on võimalik leida infot kuidas oma seadmeid seadistada, kui ka eri infot teiste seadmete ...

Mugav teenus ei ole tavaliselt tasuta Mugavad digiteenused tunduvad kasutaja jaoks tihti tasuta, kuid tegelikult makstakse nende eest enamasti andmetega. Näiteks Google, YouTube, Facebook ja ka muud erinevad veebilehed teevad enamasti kasutamise lihtsaks sellega, et mäletavad muuhulgas kasutaja eelistusi, otsinguid, asukohti ja ka varasemat käitumist. Selle tulemusena on teenus kasutaja jaoks mugavam ja personaalsem, aga samal ajal tekib kasutaja kohta üpriski detailne profiil. Minu meelest ongi siin põhiprobleem selles, et inimene ei taju alati, kui palju infot ta enda kohta ära annab, sest nõustumisaknad ja privaatsustingimused on enamasti ebamugavad ning liiga pikad. Euroopa Liidu juhistes on küll selgelt öeldud, et osa küpsiste kasutamiseks on vaja kasutaja nõusolekut, kuid praktikas muutuvad need aknad tihti lihtsalt tüütuks formaalsuseks. Seetõttu vajutatakse enamasti lihtsalt "Nõustu" nupul ja minnakse oma eluga nii edasi. Samas ei saa ka öelda, et andmete kogumine ole...

AI kui abivahend või tee õppimisest mööda hiilimiseks? AI kasutamine on mu meelest viimase aja leiutis, millest on kujunenud üsna hea näide sellest, kuidas uus tehnoloogia ei ole iseenesest ei hea ega halb, vaid küsimus pigem selle osas, kuidas seda kasutatakse. Näiteks kui tudengid küsivad tehisintellektilt mingi mõiste lihtsamat seletust, lastakse kontrollida enda kirjutatud koodi üldist loogikat või kogub selle abil mõtteid teksti ülesehituseks, siis võiks seda lugeda umbes samasuguseks abivahendiks nagu otsingumootorit või õigekirjakontrolli. Samas kui kogu kodutöö lastakse lihtsalt LLM-il valmis kirjutada, siis on õppimise mõttes sellest üsna vähe kasu, kuna tulemus võib küll paberil olemas olla, aga inimene ise ei pruugi teemast rohkem aru saada. Minu seisukoht Isiklikult on AI minu jaoks õppetöös väga hea tööriist, kuna see hoiab tohutult aega kokku ja lubab aega kulutada otstarbekamalt. Näiteks keerulisemate teemade puhul annab AI tihtipeale häid ideid, pakub lihtsamaid seletus...

Andmepüük: miks tulemüür ei aita, kui inimene vajutab valel lingil? Andmepüük on minu meelest üks viimase aja kõige ebameeldivamaid IT-turvariske, mida nii tööl kui eraelus on pidevalt tunda ja on ka mul kuidagi väga südamel(nagu postituse pikkus võib ära näidata), kuna see ei sõltu ainult sellest, kas süsteemis on mõni turvaauk, vaid sellest, kas inimene jääb uskuma talle saadetud kirja, sõnumit või kõne. Piisab vaid sellest kui inimene on väsinud või teeb mõnd liigutust nö automaatrežiimil. Ka RIA 2026. aasta küberturvalisuse aastaraamatus on 2025. aastat nimetatud pettuste aastaks, kus hinnati kelmide pettuste kahjudeks kokku 29 miljonit eurot. See näitab päris hästi, et tegu ei ole mingi väikese "kahtlaste e-kirjade" probleemiga, vaid pigem igapäevase kelmide ründemudeliga. Näiteks võib töötaja saada M365 parooli aegumise teate, ülemuselt kiireloomulise maksekorralduse või panga klient panga nimel lingi, kuhu ta usalduslikult sisestab oma andmed.  KAPO 2025-2026 aastaraam...

Copy Fail ja Dirty Frag kui näide Linuxi turvariskidest Linuxit peetakse tihti üsna turvaliseks ja stabiilseks süsteemiks, aga Copy Fail ja Dirty Frag on minu meelest head näited sellest, miks see ei tähenda, et süsteem ise kuidagi automaatselt ohutu oleks. Mõlemad vead on seotud Linuxi kerneliga ja lubavad kohalikul kasutajal mööda minna katsemeetmetest ja saada root kasutajaks, mis ei tohiks võimalik olla. See ei ole sama asi nagu suvaline internetist tulev rünnak, sest ründajal peab üldiselt juba mingi ligipääs masinale olema, aga samas on see päris tõsine probleem serverites, jagatud keskkondades ja pilvesüsteemides, kus üks nõrk kasutajakonto võib tähendada palju suuremat kahju. Ka virtualiseerimisplatvormidel nagu Docker ja Kubernetes võivad need kujutada ohtu, kuna tavaliselt käivitatakse rakendusi just tavakasutaja õigustega ja isoleeritult, et neil poleks suurt mõju süsteemidele, kuid neid nõrkusi kasutades suureneb oht, et uuendamata teenuse kaudu võidakse üle võtta server, m...