E-ITSPEA 15: Eetika ja IT
Kas tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline?
Minu meelest ei saa tehnoloogiate kohta öelda, et need on juba iseenesest eetilised või ebaeetilised. Pigem sõltub asi sellest, milleks ja kuidas neid kasutatakse. Näiteks krüpteerimine võib olla väga hea asi, kuna see kaitseb inimeste privaatsust, (riigi)saladusi ja tavalist suhtlust. Samas saab sama krüpteerimist kasutada ka kuritegevuse varjamiseks. Seetõttu oleks väga imelik öelda, et krüpteerimine ise on eetiline või ebaeetiline, vaid eetilisuse hinnang tekib pigem inimeste kasutusviisi, eesmärgi ja mõju järgi.
Pigem tegu halli alaga
Isiklikult ütleks, et selline hall ala ongi kõige tavalisem, kus see sõltub erinevatest omadustest ja kasutusest. Näiteks näotuvastust võib kasutada kadunud inimeste leidmiseks või ligipääsu turvalisemaks tegemiseks, aga samas võib see muutuda jälgimisühiskonna tööriistaks. Tehisintellekt võib aidata arstil haigust märgata, aga võib ka teha kallutatud otsuseid, kui andmed või süsteemi eesmärk on halba teha. Ehk tehnoloogia ise on pigem vahend, mille eetilisus sõltub sellest, kas inimene kasutab seda teiste inimeste õigusi ja huve arvestades või mitte. Neid vahendeid on võimalik ka väga pahatahtlikult ära kasutada. Näiteks mulle on jäänud hirmutavalt meelde aastate tagune AI droonide keelustamisele suunav video "Slaughterbots", kus võetakse kasutusele AI droonid, mis suudavad parvena tappa inimesi väga efektiivselt ehk kasutades eelmainitud tehnoloogiaid kasutatakse näotuvastust inimeste tuvastamiseks ja leidmiseks, tehisintellekt leiab viisi jõuda droonidega temani ja lõpuks viib inimest kaasamata otsuse inimest tappa. Kuigi tegu on 7 aasta taguse videoga, on juba siis tehnoloogia olnud üsnagi võimeline selleks ning arvestades praegu tehnoloogiate ja ka AI kaasamist erinevatesse sõjalistesse konfliktidesse, on seetõttu üsnagi hirmus mõelda sellele, mis suunas oleme hetkel liikumas ja kas video sisu on lähiajal realiseerumas.
Kui mõni tehnoloogia on juba oma disaini poolest tehtud väga selgelt kahju tekitamiseks, näiteks pahavara, mille eesmärk on kasutaja andmeid varastada või süsteemi lukku panna, siis sellisel juhul on raske rääkida neutraalsest tööriistast, kuna selle mõistlik ja aus kasutusviis peaaegu puudub. On küll ka mõneti eetilisemaid tehnoloogiaid nagu GDPR, mille mõte ei ole ainult see, et andmeid tuleb hiljem õigesti töödelda, vaid juba süsteemi loomisel peaks arvestama, et kogutaks võimalikult vähe andmeid ja need ei oleks vaikimisi kõigile nähtavad, mis loob inimestele kaitset, aga samas ei pruugi olla ka täiesti eetiline, kuna eri veebilehed kasutavad seda ära kui kasutajale antakse veebilehel mitusada valikut, mida on üsnagi võimatu käsitsi üle vaadata ning tihtipeale on võimalik avastada, kuidas isegi GDPR andmete korjamisega mitte nõustudes kogutakse kasutaja andmeid ikkagi.
Ka näiteks EU Chat Controli teema on ühelt poolt iseenesest eetiline, kuna laste seksuaalse väärkohtlemise materjali leidmine ja eemaldamine on selgelt vajalik. Sellisel juhul ei ole tehnoloogia mõeldud lihtsalt inimeste jälgimiseks, vaid päris kahju vähendamiseks. Samas ei tähenda hea eesmärk automaatselt seda, et ka vahend on eetiline. Kui laste kaitsmise nimel tekib süsteem, mis kontrollib vaikimisi kõigi inimeste privaatset suhtlust, siis muutub see juba hoopis teiseks probleemiks. Sellisel juhul ei ole küsimus enam ainult selles, kas väärkohtlemise materjali peaks eemaldama, vaid ka selles, kas selle nimel võib ehitada tehnoloogia, mis kohtleb kõiki kasutajaid potentsiaalsete kahtlusalustena.
Samuti on silma hakkanud sarnaselt ka eelmisel nädalal potensiaalne lobitöö EU-s sotsiaalmeedia keelustamise osas alla 16-aastastel, mis ühelt poolt tunduks eetilisena, kuna on tõesti probleem, et teismelised veedavad palju aega sotsiaalmeedias ning seetõttu nende tervis on negatiivselt mõjutatud selle osas, kuid minu jaoks on tegu pigem ebaeetilise tehnoloogiana, kuna selle keelu kehtestamiseks on vanemlik kontroll liigutatud EU seadusandluse tasandile, kus on mõjutatud iga EU kodanik, kelle puhul ei lähtuta enam süütuse presumptsioonist, vaid igaüks peab hakkama tõestama oma personaalseid andmeid kasutades, et ta on piisavalt vana. Tehnoloogiliselt on see kindlasti hea(kuid väga ebaeetiline) viis ka süsteemi tulevikus täiendada, et näiteks kontrollida kes sõnumeid postitas ning eemaldada ebasoositud gruppe(nt rahvuseid, võimuvastaseid jt) nii sotsiaalmeediast kui ka mujalt veebist.
Comments
Post a Comment