E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu
Piiparid
Enne veebi ja nutitelefone oli kiireks teavitamiseks olemas lihtne ja töökindel lahendus, milleks oli ja on piipar. 1980ndatel ja 1990ndate alguses kasutati seda laialdaselt nii haiglates, päästeteenistustes kui ka ärimaailmas. Seade oli lihtne: saadeti lühike numbriline või tekstisõnum ning adressaadi taskus olev seade andis helisignaali.
Piipari tugevus oli selle töökindlus. See kasutas raadiosidet, aku pidas kaua ja levi oli parem kui varajastel mobiiltelefonidel. Vastata küll ei saanud, kuid kriitilise info edastamiseks sellest piisas ning see lahendas probleemi, kuna odava seadme tõttu oli lihtsam inimestega ühendust saada. Kui juba teade kohale oli jõudnud, siis teadis teine pool vajadusel vastata ning piipari edu ei piiranud saatmise võimaluse puudumine. See töökindlus on just selle põhjuseks, miks piipar pole täielikult kadunud.
Piipari tugevus oli selle töökindlus. See kasutas raadiosidet, aku pidas kaua ja levi oli parem kui varajastel mobiiltelefonidel. Vastata küll ei saanud, kuid kriitilise info edastamiseks sellest piisas ning see lahendas probleemi, kuna odava seadme tõttu oli lihtsam inimestega ühendust saada. Kui juba teade kohale oli jõudnud, siis teadis teine pool vajadusel vastata ning piipari edu ei piiranud saatmise võimaluse puudumine. See töökindlus on just selle põhjuseks, miks piipar pole täielikult kadunud.
Ka täna kasutatakse piipareid just paljudes haiglates ja kriitilise infrastruktuuri valdkondades, sest need ei lakka töötamast ka siis, kui mobiilivõrk on ülekoormatud või hoopiski maas. Samuti kasutatakse neid mõnes arenguriigis, kus mobiilside pole stabiilne.
ARPANET
Ma väidaks, et üheks tänaseks kadunud nähtuseks võiks olla ARPANET koos teiste selle jaoks loodud protokollidega. See loodi USA kaitseministeeriumi poolt teadusprojektina, et ühendada paljusid seadmeid ühte võrku ja võimaldada nendevahelist andmevahetust. 1969 astal käivitatud võrk pani aluse pakettsidele ja hiljem ka internetile.
ARPANET oli oma aja kohta vägagi revolutsiooniline. See võimaldas teadlastel kaugelt arvutitesse sisse logida, faile jagada ja hiljem ka e-posti saata. Kuid see konkreetne võrk ise ei jäänud kestma. 1990. aastal pandi ARPANET ametlikult kinni, kuna selle rolli võttis üle laiem ja standardiseeritud TCP/IP-põhine internet.
Viited:
https://et.wikipedia.org/wiki/Piipar
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120323035/puust-ja-punaseks-mis-on-piipar
https://www.thoughtco.com/history-of-pagers-and-beepers-1992315
https://www.darpa.mil/about/innovation-timeline
Comments
Post a Comment