E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

Paistab, et see artikkel on jäänud draft olekusse.

Eestis jälgimiskapitalism ja digiaedik.

Eesti on küll aastatega muutunud üheks tuntuimaks digiriigiks, kus paberi määrimist on aina vähem ning enamus tegevusi riigiga seotult saab ära teha digitaalselt, kus iganes soov võiks kodanikel olla. Riigi E-teenused on internetimaailmas kaasa toonud Eesti ühiskonnas kindlasti märkimisväärse efektiivsuse kasvu, protsessid, mis varem võtsid kaua aega, on nüüdseks tehtud paari kliki kauguseks tegevuseks. Samas pole peidus ka jälgimiskapitalism, kus inimeste tegevusi digitaalmaailmas kasutatakse aina enam ära kommertseesmärkideks, et seeläbi ettevõttele tulu luua. Pole kadunud ka digiaedik, kus kasutajate tegevus on sunnitud platvormide süsteemidesse, mis aina koguvad ning hiljem analüüsivad iga digitaalset jälge, et mida kasutaja süsteemis tegi. Esmapilgul võib inimestele tunduda, et neil on vabad käed otsustamaks, mida nad teha soovivad, kuid ikkagi põhjalikumalt vaadates sunnitakse inimesi oma soovitud tegevuste elluviimiseks süsteemidesse, mis on kontrollitud platvormide poolt ning mille tegevuse osas inimestel pole suurt kaasa rääkida isegi, kui neil platvormidel andmekogumine või reeglid inimestele vastumeelt võiksid olla.

Hetkeseis Eestis

Tänapäeval on väga palju platvorme, mis koguvad inimeste andmeid. Kui hakata veidigi mõtlema kuidas tegelikult inimeste kohta infot kogutakse, siis salvestatakse nii pankades inimeste pangamaksete info, ühiskaardiga sõidud salvestatakse andmebaasidesse, telekomioperaator salvestab inimeste asukohaandmeid. Eri infosüsteemidesse kogutakse eri andmeid. 

Lõpuks tavainimese jaoks võib tekkida küsimus, et mis andmeid üldse minu kohta kogutakse. Selleks, et seda infot leida, tuleb esmalt hakata mõtlema ja internetist otsima, kelle infosüsteemis see info võiks leiduda, kuid tihti võib selle info otsimine lõppeda katse-eksitus-meetodiga otsimiseks, kus eri veebilehed tuleb lihtsalt läbi käia ja uurida, kus seda infot leida võiks.

Ka nutitelefonid ja IT seadmed tegelevad tegelikult meie üle nuhkimisega. Google salvestab näiteks vaikesättena asukohaandmeid, internetis surfates on kasutused tracking pikslid jne. Isegi kui Google oma Gmail teenuses on varem lubanud, et nad ei skänni inimeste meile, on viimasel ajal näha olnud, et Google toodete puhul on tihti vaikesättena sisse lülitatud seaded, mis lubavad neil andmeid eri teenuste jaoks kasutada. Sealhulgas näiteks Gemini AI treenimiseks näiteks sattus uudistesse, kuidas Gmaili meilide kokkuvõtete jaoks kasutatakse Gemini AI-d ning seega võib meilides sisaldub konfidensiaalne sisu sattuda tehisintellekti treeninandmetesse.

Samas pole Eestist saanud ka täielik jälgimisühiskond nagu mujal maailmas. On olemas turvakaamerad ja muud lahendused, kuid pole loodud keskset süsteemi, mis andmeid koos analüüsiks. Võrreldes Hiinas ja Suurbritannias toimuvaga on meil üsna rahulik. Samas ei saa võtta hetkeolukorda ka perfektseks kutsuda. Eelmisel aastal tuli uudistes teemaks näiteks numbrituvastuskaamerad, mida politsei kasutas esialgu ilma seadusliku kooskõlastuseta ning polnud ka korralikult dokumenteeritud, mis seaduslikul alusel keegi süsteemides päringuid tegi.

Samuti on viimasel ajal aktuaalseks saanud ka Chat Control seadusandlus, mis peaks skännima inimeste privaatsõnumeid põhjendusega, et osad inimesed võivad saata ebaseaduslikku sisu. Samas rikuks see seadusandlus krüptograafia poolt tagatud sõnumite salastatust ehk on võimalik, et mingi turvanõrkuse tõttu võib saada inimeste privaatne vestlus avalikuks, kuigi nad ei pruukinud midagi valesti teha.

Tulevik

Tuleviku osas on hetkel aina enam esile tõusnud tuuled jälgimisühiskonna suunas. Euroopa komisjoni poolt avalikustati 1 aprill 2025 ProtectEU plaan, mis seab eesmärgiks krüptograafia murdmise, et õiguskaitseasutused saaksid dekrüpteerida infot, et kergemini kriminaale kinni pidada. Samas seab see libeda nõlva pretsedendi, kus eri rakendustele hakatakse aina rohkem ehitama tagauksi, et kindlad riigiasutused saaksid ligipääsu inimeste andmetele. See aga loob riski, et mingi hetk võivad selle tagaukse leida ka pahade kavatsustega inimesed ja seega saadakse ligipääs tohutule hulgale andmetele.

Samuti võib riikidel tekkida kiusatus sellistele süsteemidele järk-järgult uusi võimekusi lisada. Kui algselt kasutatakse sõnumite skaneerimist laste kaitsmiseks, võib järgmise sammuna tunduda loogiline lisada ka terroristide tuvastamise funktsioone. Aja jooksul võib see aga laieneda poliitiliste ekstremistide või isegi võimul oleva valitsuse poliitiliste vastaste jälgimisele, mis võib piirata inimeste võimalust demokraatlikus ühiskonnas oma seisukohti vabalt väljendada.

Viited:

https://www.cnbc.com/2026/01/08/google-adds-gemini-features-to-gmail-message-summaries-proofreading-.html

https://www.err.ee/1609709364/ppa-kontroll-tuvastas-numbrikaamerate-kasutamises-mitmeid-puudusi

https://edri.org/our-work/chat-control-what-is-actually-going-on/

https://edri.org/our-work/protecteu-security-strategy-a-step-further-towards-a-digital-dystopian-future/