E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid

Ubuntu kui tarkvara arendusmudel

Ubuntu Linux on minu meelest hea näide sellest, kuidas vaba tarkvara ei tähenda ainult vabatahtlike arendajate panuse peale lootma jäämist või seda, et äripool üldse puudub. Selle taga on tegelikult olemas üsna selge arendusmudel ja ka toimiv ärimudel. Ubuntu ei ole selline projekt, mis tehakse valmis ja siis lihtsalt jäetakse seisma, vaid seda arendatakse pidevalt edasi, nii luues vägagi populaarse ja rohkesti kasutatud toote. Sel ajal, kui üks versioon jõuab kasutajani, on järgmine versioon juba töös. Ütleks selle kohta, et see on antud juhul vägagi hea lahendus, sest nii jõuavad parandused ja uuendused kasutajani loomulikult ning tarkvara ei jää ajale jalgu. Samas tähendab selline pidev arendus ka seda, et keegi peab kogu asja koos hoidma, sest muidu läheks selline suur projekt üsna kiiresti ja kergelt väga segaseks ja keerukaks hallata. Ubuntu puhul ongi see roll suuresti täidetud Canonicali poolt, kes aitab arendust, väljalaskeid ja ka kogu üldist korraldust organiseerida.

Ubuntu Pro kui tarkvara ärimudel

Ärimudeli pool on Ubuntu puhul samuti päris hästi näha Ubuntu Pro kaudu. Olen seda tegelikult aastaid oma masinatel kasutanud, kuna kuni 5-le seadmele on eraisikutel võimalik tasuta litsentse saada ja seeläbi olen saanud juurde ägedaid lisafunktsioone, mille eest muidu ei raatsiks niisama testimise pärast maksta. Kui tavaline Ubuntu on tasuta, siis on nende äri tagamise üheks oluliseks osaks see, et pakutakse suuresti äriklientidele juurde rahaeest tuge ja lisavõimalusi, kuna neil on oluline kindlus ja ka kiire ametlik abi probleemide kiireks lahendamiseks.

Seetõttu saabki öelda, et Ubuntu kui operatsioonisüsteem on vaba, aga selle ümber on loodud tasuline teenus, mis minu meelest on üsna mõistlik lahendus, sest tavakasutaja saab süsteemi tasuta kasutada, aga ettevõte või mõni teine profesionaalsem kasutaja on nõus maksma selle eest, kui tal on rohkem kindlust vaja. Seeläbi on näha, kui lihtne tegelt on ühendada vaba tarkvara põhimõtted ja täiesti toimiv äri, ilma et üks teist ära rikuks.

Viited:
https://ubuntu.com/desktop
https://ubuntu.com/pro

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

Tõeline revolutsioon IT-maastikul Üheks revolutsiooniks IT maastikul võiks lugeda Amazoni müügiplatvormi AWS teenust, mis kasvas algul raamatuid ja hiljem muid tooteid müüvast ettevõttest kordades suuremaks, saades tänapäeva pilvetehnoloogia alustalaks. See ei pruugi esmapilgul nii tunduda, kuid AWS tekitas revolutsiooni varasemate andmekeskuste kõrvale, kuna kui varem ettevõtete veebiteenuste majutamiseks oli ettevõttel vaja suurt taristut ning inimesi, kes seda hooldavad, siis muutis AWS suuresti ettevõtete jaoks IT kulumudelit ja ka turgu, kuna oma ettevõtte taristu püstipanekuks oli vaja vaid emaili aadressi ja krediitkaarti, millega teenuste eest maksta. Kui varem pidi ettevõtetes planeerima oma serverifarmide suurust kõige suurima kasutuse järgi(näiteks veebipoed pühade ajal) ja muul ajal kui servereid nii palju ei vajatud niisama elektri eest maksma, siis pilvetehnoloogia võimaldas ettevõtte ressursse vastavalt vajadusele skaleerida minutitega ehk läbi AWS sai võimalikuks maksta...
Read more

E-ITSPEA 3: Uus meedia...

Washington Post Ühe meediakanalina, kus on suurel kohal uus meedia, võiks esile tuua näiteks Washington Post ajalehe. 1877 aastal alguse saanud paberajalehest on ajaga saanud platvorm, mis tänapäeval on oma fookuse seadnud digitaalsetele platvormidele. Nende sisu on üldiselt platvormile spetsiifiline. Kui veebilehel näidatakse pikkasid uudisartikleid, siis videoedastusplatvormidel nagu YouTube ja TikTok on hoopis teistsugune sisu, mis püüab tähelepanu konkreetsete ja põhjalike uudislugudega.  Selliste sotsiaalmeedia videolugudega tuuakse esile ajakirjanikud, kes toovad oma loo esile personaalselt ning läbimõeldult. See annab neile usaldusväärsuse ning ka muudab neid konkurentidest tugevamaks. Oma veebilehel olevate maksumüüride tõttu võimaldavad sellised lahendused igalühel olla nende uudistega kursis. Samas tähendab see, et nende uudistekanalid on ka seetõttu tugevalt sõltuvad sotsiaalmeedia algoritmidest. Daily Mail Samas uueks meediakanaliks, mis on märksa lahjem kui enda põhika...
Read more

E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Piiparid Enne veebi ja nutitelefone oli kiireks teavitamiseks olemas lihtne ja töökindel lahendus, milleks oli ja on piipar. 1980ndatel ja 1990ndate alguses kasutati seda laialdaselt nii haiglates, päästeteenistustes kui ka ärimaailmas. Seade oli lihtne: saadeti lühike numbriline või tekstisõnum ning adressaadi taskus olev seade andis helisignaali. Piipari tugevus oli selle töökindlus. See kasutas raadiosidet, aku pidas kaua ja levi oli parem kui varajastel mobiiltelefonidel. Vastata küll ei saanud, kuid kriitilise info edastamiseks sellest piisas ning see lahendas probleemi, kuna odava seadme tõttu oli lihtsam inimestega ühendust saada. Kui juba teade kohale oli jõudnud, siis teadis teine pool vajadusel vastata ning piipari edu ei piiranud saatmise võimaluse puudumine. See töökindlus on just selle põhjuseks, miks piipar pole täielikult kadunud. Ka täna kasutatakse piipareid just paljudes haiglates ja kriitilise infrastruktuuri valdkondades, sest need ei lakka töötamast ka siis, kui mo...
Read more