ICY0004 ITSPEA

Intellektuaalomandimudeli komponent, mis toimib hästi Tarkvara litsentse võks pidada üheks hästi toimivaks intellektuaalomandi komponendiks. Kuigi paljud ettevõtted hoiavad oma lähtekoodi suletuna, kaitsmaks oma ärimudelit ja konkurentsieelist, tuleb litsentside tegelik tugevus esile just avatud lähtekoodiga tarkvara puhul. Selle asemel, et iga kasutus- või arendusjuhtumi jaoks eraldi autorilt luba küsida, toimub koostöö litsensiga eelnevalt määratletud ja selgelt sõnastatud tingimuste alusel. Keelamise asemel võimaldab selline lähenemine suuremahuliste projektide arengut, kus igaüks saab panustada kas koodi täiendamise või vigade parandamise kaudu. Litsents kaitseb samal ajal nii autorit kui ka kasutajat. Autor säilitab kontrolli oma töö kasutustingimuste üle, samuti on seeläbi kaitstud ka kasutaja õigused, kuna hiljem ei saa vaidlustada tegevusi, mille autor on litsentsiga varasemalt lubanud. See loob selge keskkonna, kus osapooled teavad täpselt oma õigusi ja kohustusi. Selline läbi...

V. Shea netiketikäsk, mis on sama tähtis kui 1990-ndatel Sama tähtsaks on jäänud või isegi tähtsamaks saanud "Austa teiste inimeste privaatsust", sest privaatsuse rikkumine on tänapäeval palju lihtsam ja selle tagajärjed on palju suuremad. Samas on ka inimeste privaatsusest aina enam internetimaailmas saanud asi, mille kallale aina rohkem kiputakse. Paljud veebiplatvormid koguvad kasutajate kohta järjest rohkem andmeid ning privaatsuse rikkumine on muutunud osaliselt ka ärimudeliks. Kui 1990. aastatel tähendas see privaatsuse austamine eelkõige teise inimese e-kirjade lugemist või failide/konto kallale minekut, siis nüüd hõlmab privaatsus kõiki internetis paiknevaid teenuseid. Ühe inimese eraelu võib kergelt sattuda väga suure hulga võõraste ette. Samuti ei piirdu privaatsuse rikkumine enam ainult otsese teise inimese postkasti piilumisega, vaid võib toimuda nii ekraanipiltide jagamise, vestluste salaja salvestamise või isikuandmete hooletu avaldamise kaudu. Seega on see käsk...

Paistab, et see artikkel on jäänud draft olekusse. Eestis jälgimiskapitalism ja digiaedik. Eesti on küll aastatega muutunud üheks tuntuimaks digiriigiks, kus paberi määrimist on aina vähem ning enamus tegevusi riigiga seotult saab ära teha digitaalselt, kus iganes soov võiks kodanikel olla. Riigi E-teenused on internetimaailmas kaasa toonud Eesti ühiskonnas kindlasti märkimisväärse efektiivsuse kasvu, protsessid, mis varem võtsid kaua aega, on nüüdseks tehtud paari kliki kauguseks tegevuseks. Samas pole peidus ka jälgimiskapitalism, kus inimeste tegevusi digitaalmaailmas kasutatakse aina enam ära kommertseesmärkideks, et seeläbi ettevõttele tulu luua. Pole kadunud ka digiaedik, kus kasutajate tegevus on sunnitud platvormide süsteemidesse, mis aina koguvad ning hiljem analüüsivad iga digitaalset jälge, et mida kasutaja süsteemis tegi. Esmapilgul võib inimestele tunduda, et neil on vabad käed otsustamaks, mida nad teha soovivad, kuid ikkagi põhjalikumalt vaadates sunnitakse inimesi oma s...