Posts

E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Intellektuaalomandimudeli komponent, mis toimib hästi Tarkvara litsentse võks pidada üheks hästi toimivaks intellektuaalomandi komponendiks. Kuigi paljud ettevõtted hoiavad oma lähtekoodi suletuna, kaitsmaks oma ärimudelit ja konkurentsieelist, tuleb litsentside tegelik tugevus esile just avatud lähtekoodiga tarkvara puhul. Selle asemel, et iga kasutus- või arendusjuhtumi jaoks eraldi autorilt luba küsida, toimub koostöö litsensiga eelnevalt määratletud ja selgelt sõnastatud tingimuste alusel. Keelamise asemel võimaldab selline lähenemine suuremahuliste projektide arengut, kus igaüks saab panustada kas koodi täiendamise või vigade parandamise kaudu. Litsents kaitseb samal ajal nii autorit kui ka kasutajat. Autor säilitab kontrolli oma töö kasutustingimuste üle, samuti on seeläbi kaitstud ka kasutaja õigused, kuna hiljem ei saa vaidlustada tegevusi, mille autor on litsentsiga varasemalt lubanud. See loob selge keskkonna, kus osapooled teavad täpselt oma õigusi ja kohustusi. Selline läbi...

E-ITSPEA 5: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

V. Shea netiketikäsk, mis on sama tähtis kui 1990-ndatel Sama tähtsaks on jäänud või isegi tähtsamaks saanud "Austa teiste inimeste privaatsust", sest privaatsuse rikkumine on tänapäeval palju lihtsam ja selle tagajärjed on palju suuremad. Samas on ka inimeste privaatsusest aina enam internetimaailmas saanud asi, mille kallale aina rohkem kiputakse. Paljud veebiplatvormid koguvad kasutajate kohta järjest rohkem andmeid ning privaatsuse rikkumine on muutunud osaliselt ka ärimudeliks. Kui 1990. aastatel tähendas see privaatsuse austamine eelkõige teise inimese e-kirjade lugemist või failide/konto kallale minekut, siis nüüd hõlmab privaatsus kõiki internetis paiknevaid teenuseid. Ühe inimese eraelu võib kergelt sattuda väga suure hulga võõraste ette. Samuti ei piirdu privaatsuse rikkumine enam ainult otsese teise inimese postkasti piilumisega, vaid võib toimuda nii ekraanipiltide jagamise, vestluste salaja salvestamise või isikuandmete hooletu avaldamise kaudu. Seega on see käsk...

E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

Paistab, et see artikkel on jäänud draft olekusse. Eestis jälgimiskapitalism ja digiaedik. Eesti on küll aastatega muutunud üheks tuntuimaks digiriigiks, kus paberi määrimist on aina vähem ning enamus tegevusi riigiga seotult saab ära teha digitaalselt, kus iganes soov võiks kodanikel olla. Riigi E-teenused on internetimaailmas kaasa toonud Eesti ühiskonnas kindlasti märkimisväärse efektiivsuse kasvu, protsessid, mis varem võtsid kaua aega, on nüüdseks tehtud paari kliki kauguseks tegevuseks. Samas pole peidus ka jälgimiskapitalism, kus inimeste tegevusi digitaalmaailmas kasutatakse aina enam ära kommertseesmärkideks, et seeläbi ettevõttele tulu luua. Pole kadunud ka digiaedik, kus kasutajate tegevus on sunnitud platvormide süsteemidesse, mis aina koguvad ning hiljem analüüsivad iga digitaalset jälge, et mida kasutaja süsteemis tegi. Esmapilgul võib inimestele tunduda, et neil on vabad käed otsustamaks, mida nad teha soovivad, kuid ikkagi põhjalikumalt vaadates sunnitakse inimesi oma s...

E-ITSPEA 3: Uus meedia...

Washington Post Ühe meediakanalina, kus on suurel kohal uus meedia, võiks esile tuua näiteks Washington Post ajalehe. 1877 aastal alguse saanud paberajalehest on ajaga saanud platvorm, mis tänapäeval on oma fookuse seadnud digitaalsetele platvormidele. Nende sisu on üldiselt platvormile spetsiifiline. Kui veebilehel näidatakse pikkasid uudisartikleid, siis videoedastusplatvormidel nagu YouTube ja TikTok on hoopis teistsugune sisu, mis püüab tähelepanu konkreetsete ja põhjalike uudislugudega.  Selliste sotsiaalmeedia videolugudega tuuakse esile ajakirjanikud, kes toovad oma loo esile personaalselt ning läbimõeldult. See annab neile usaldusväärsuse ning ka muudab neid konkurentidest tugevamaks. Oma veebilehel olevate maksumüüride tõttu võimaldavad sellised lahendused igalühel olla nende uudistega kursis. Samas tähendab see, et nende uudistekanalid on ka seetõttu tugevalt sõltuvad sotsiaalmeedia algoritmidest. Daily Mail Samas uueks meediakanaliks, mis on märksa lahjem kui enda põhika...

E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Piiparid Enne veebi ja nutitelefone oli kiireks teavitamiseks olemas lihtne ja töökindel lahendus, milleks oli ja on piipar. 1980ndatel ja 1990ndate alguses kasutati seda laialdaselt nii haiglates, päästeteenistustes kui ka ärimaailmas. Seade oli lihtne: saadeti lühike numbriline või tekstisõnum ning adressaadi taskus olev seade andis helisignaali. Piipari tugevus oli selle töökindlus. See kasutas raadiosidet, aku pidas kaua ja levi oli parem kui varajastel mobiiltelefonidel. Vastata küll ei saanud, kuid kriitilise info edastamiseks sellest piisas ning see lahendas probleemi, kuna odava seadme tõttu oli lihtsam inimestega ühendust saada. Kui juba teade kohale oli jõudnud, siis teadis teine pool vajadusel vastata ning piipari edu ei piiranud saatmise võimaluse puudumine. See töökindlus on just selle põhjuseks, miks piipar pole täielikult kadunud. Ka täna kasutatakse piipareid just paljudes haiglates ja kriitilise infrastruktuuri valdkondades, sest need ei lakka töötamast ka siis, kui mo...

E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

Tõeline revolutsioon IT-maastikul Üheks revolutsiooniks IT maastikul võiks lugeda Amazoni müügiplatvormi AWS teenust, mis kasvas algul raamatuid ja hiljem muid tooteid müüvast ettevõttest kordades suuremaks, saades tänapäeva pilvetehnoloogia alustalaks. See ei pruugi esmapilgul nii tunduda, kuid AWS tekitas revolutsiooni varasemate andmekeskuste kõrvale, kuna kui varem ettevõtete veebiteenuste majutamiseks oli ettevõttel vaja suurt taristut ning inimesi, kes seda hooldavad, siis muutis AWS suuresti ettevõtete jaoks IT kulumudelit ja ka turgu, kuna oma ettevõtte taristu püstipanekuks oli vaja vaid emaili aadressi ja krediitkaarti, millega teenuste eest maksta. Kui varem pidi ettevõtetes planeerima oma serverifarmide suurust kõige suurima kasutuse järgi(näiteks veebipoed pühade ajal) ja muul ajal kui servereid nii palju ei vajatud niisama elektri eest maksma, siis pilvetehnoloogia võimaldas ettevõtte ressursse vastavalt vajadusele skaleerida minutitega ehk läbi AWS sai võimalikuks maksta...